Meie kallil ja rõõmsameelsel klubikaaslasel Kärdil on täna sünnipäev!!!
Hästi palju õnne talle sel' puhul :)

Raidol on täna sünnipäev,
soovime talle kõik tähtpäeva puhul Õnne ja palju muudki paremat..!:)



19yeaah...

Viimane suusa-o nv

Kindlasti ei ole ma ainus, kelle talvehooaeg peale seda nv-d läbi sai. Äärmiselt meeldiv oli üle pika aja võistelda kodumaastikul. Teist aastat järjest sai võistelda märketeates. Endiselt natukene võõras orienteerumisliik uuele põlvkonnale. Enne võistlus pidin veel kõik hoolikalt läbi mõtlema ja nagu trahviringidest selgus ei olnud ma ainuke, kes korraga asja ei haaranud. Erinevalt eelmisest aastast oli asja raskemaks tehtud, kuid selleks hetkeks kui ma rajale sain oli kõik juba äärmiselt lihtne.

Ilmastikuolud olid suurepärased ja ka minu määrimata suusad võtsid hea hoo sisse. Teist vahetust oodates nägin, kuidas poisid 14 klassis SRD viimane vahetus tänu trahviringile jäi ilma võimalusest tõsta oma kohta poodiumil. Salvestasin selle hetke mällu ja lubasin endale, et olen rajal eriti hoolikas. Juba tuligi Linda. Meie võistkonna kohast ei olnud mul aimugi, sest Kolla ajas muudkui nimesi sassi ja kuni finišeerimiseni ei olnud ma päris kindel.

Läksin rajale äärmiselt enesekindlalt, lugesin võimalikult vähe ja täpselt. Pean tunnistama, et natuke imelik oli KP-st lihtsalt mööda sõita ning jätta märkimata, kuid ma ei lasknud ennast sellest kiusatuses häirida. Kõik sujus suurepäraselt, enne eelviimast punkti jõudis mulle aga JOKA võistkonna esindaja järele ja kuna ma ei ole suusasammu eriti sellel talvel harrastanud, siis lasin tal endast mööda sõita, jäädes lootma, et olin raja puhtalt läbinud. Jõudes staadionile kuulsin enda rõõmuks, et konkurent peab ühe trahvi sõitma. Lisasin sammu ja ise auto juurde jõudes pidin enda kurvastuseks tõdema, et ka minul polnud pääsu ja jäin samamoodi ilma võimalusest kindlustada oma võistkonnale hõbemedal. Äärmiselt vihane enda peale suundusin trahviringile. Hiljem analüüsist selgus, et olin lubanud endale lihtsa lugemisvea. Lohutasin end sellega, et me saime siiski medali.

Üleüldse läks meie klubil väga hästi. Kahjuks enamus kullavärvi medalid jäid konkurentidele,hoolimata kodumaastiku eelisest.

Kuigi medalirõõm oli suur, siis pean tunnistama, et meeldejäävam oli nädalavahetuse teine päev, mil esimest korda toimus Mammaste karikavõistlus. Nagu kõik korralikud koprad ei jätnud ka mina oma klubi korraldatud võistlust vahele.

Seekord õnnestus ka suuskadele veidi määret alla saada ja kui see üldse võimalik oli, siis tundus, et ilm oli veel paari kraadi võrra soojemaks läinud. Kuna mind unustati peale võtta ujula juurest, siis peale selle olulise eksimuse kõrvaldamist olin ma juba starti hiljaks jäämas. Panin kiirelt riidesse ja peale mõneminutist soojategemist olin juba rajal. Tegelikult on see kogemus kirjeldamatu. Kiirused olid äärmiselt suured ja igasugune kõrvalkalle orginaalselt suusarajalt oli paras vandumine. Kuna ma naudin raskusi, siis võtsin seda kui isiklikku väljakutset! Pean tunnistama, et mu orienteerumisoskus oli natukene kannatada saanud peale unetud ööd, kuid võitlusvaim oli alles. Teadsin, et naisteklassis olin väljaspool konkurentsi, kuid ma ei lasknud ennast sellest takistada. Finišisse jõudes olin täitsa läbi, tasuks 5. koht. Ma ei ole küll tulemusega rahul, kuid selle eest elamusega küll. See pani minu jaoks suurepärase punkti talvisele hooajale. Loodan, et ka kõik teised jäid võistlusega rahule.

Sellised oli minu kogemused, kuid võite toredamaid seiku ka enda elamustest kommentaaridesse kajastada;)

Tervitus

Tohutult tore, teedel tembutaja, täielik trennihunt, talvistel teedel tuiskaja, tabavalt taibukas, totaalselt töökas, tahtejõuline, tervislikult tegutseja, tempokas, tihnikutes tangina treeniv, täiesti teistmoodi, tõeliselt tugev TRIIN tähistab täna tohutut tähtpäeva!!!
Tuuuult tiiibadesse!!!



Terve tonn tähtpäeva tervitusi!!;)

jälle pidupäev

Täna, 3. veebruaril ei ole lihtne pidupäev, sest tähistama peab 2x rohkem, kui muidu.

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!

Priit(15)














Rene(18)

Natuke pikem jutt...

Täna on 2.veebruar.
Täna 90 aastat tagasi sõlmiti Tartu rahu.
Täna 39 aastat tagasi kirjutati alla Ramsari konventsioonile, mille eesmärk on kaitsta märgalasid.
TÄNA 18 AASTAT TAGASI SAI MAAILM VÄHEMALT ÜHE VÄGA TOREDA ILMAKODANIKU VÕRRA RIKKAMAKS. Nimelt meie liige - Taaniel KõigiAladeEdukasEsindaja - saab täna 18.
PALJU PALJU ÕNNE!!

Lühike jutt...

Kuna jah, blogi ellu äratamine on suhteliselt edukaks osutunud, siis annan minagi oma panuse ja teen ühe väikese postituse...

Meie liige Linda saab täna 17- aastaseks. PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS LINDAAA!!!

Põlvakate sprint 2010:)

Väike ülevaade põlvakate sprindist.
Algas päev sellega et enne starti kõik külmetasid nii bussis kui väljas, sest oli mega külm ilm:)
Korraldus oli suuht norm , aga rajad oleks võinud kohati laiemad olla , vahepeal polnud üldse võimalik sõita ..:D Lund oli ka normaalselt , polnud mingi väga paks ja ka liiga õhuke.
Natuke enda sõidust...
Enne starti mõned käteringid et natukenegi sooja saada ja ka mõningad ringid suuskadel soojendusks.Startisin kell 12:44. Üritasin raja kiiresti läbida.Viga ei tulnud üldse aga olin koondise laagrist suuht vässu , nii et sõidutempost ei tasu eriti rääkida.
lõpetasin raja mingi 23 mintaga. Rajapikkust ei mäleta:) Vaadake ise kusk8ilt kui huvitab:D
Hiljem läksin autasustamisele nii et ei teadnudki mis kohal ma olen , aga kirjaks ütles et olen teine. Suuht norm:)
Nii et kirjutage kõik teiegi siia mingi uus postitus.
HOIAME v6sakargajad eluuus:):D

Üleskutse ja natuke ka viimasest laagrist

Ülikoolis selle õppimisega tegeleda on maru raske ning tekkis suur kiusatus tegeleda millegi meelivaga ehk siis lugeda, millega tegeleb ülejäänud o-maailm. Blogisi sirvides avastasin, et endiselt on olemas viiteid ka meie blogisse ning oleks äärmiselt häbiväärne peale KoKu-s ilmunud üleskutset elustada o- blogisi jätta meie oma niisama hanguma. Niiet alustan elustamist ja loodan, et keegi veel viitsib/tahab lugeda kirjutada või kommenteerida.
Viimasest postitusest on möödas peaaegu terve aasta ja kõike üles kirjutada oleks natuke mõtetu. Alustan siis jõulude ajal toimunud Sihva laagrist, mis nii mõneski mõttes oli märkimisväärne...ja omamoodi salajane.
Nagu alati toimuvad meie jõululaagrid Sihval, seekord oli ühislaager koos OK Võruga. Erinevalt eelmisest aastast lumepuudust ei olnud ja suusatamiseks olid olud suurepärased. Kohe esimeses trennis mindi radu proovima, kuigi esimene päev jättis neist natukene kehva mulje. Tuisk pani proovile riietuse ja trennimeeleolu. Peale kahte tuisust trenni toimis esmakordselt saalitrenn Kobras vs Võru. Kogemustega mängija seisukohalt võin mainida, et olukord oli natuke ülerahvastatud ja seetõttu langes natuke meeleolu, kuid muidugi ei peatanud see kõige säravamaid kujusi. Varsti tuli välja, et OK Võru eelistab maahoki asemel mängida korvpalli, millest ka meie ülekaal. Salakavalalt sai väikse pausi abil ülerahvastatusest jagu ning saalitrenn kujunes oma hoogsas natukene isegi vihases rütmis pea et pooleteistetunniseks. Teine päev kujunes äärmiselt sihvalikuks. Peale kahte treeningut ja mõnusat söömaaega oli aeg järjekordseks saalitrenniks, mis seekord möödus rõdul kommenteerivate hõigete saatel, millele ma vihase pilgu abil lõpu tegin. Kolmas päev oli nii mõneski mõttes eriline. Karlil oli sünnipäev. Nüüd on üks täisealine kobras juures, kes kindlalt omal ajal leiab rakendust bussijuhi rollis. Igaljuhul kui Triin ja mina hommikul unise peaga sööklase jõudsime tuli meile ainult üks käsk: "Noh tüdrukud laulge!" Ma kohe nagu ei haaranudki olukorda ja kujutasin ette, kuidas üksi viisi proovin hoida. Viimase mõtte peale läksid sõnad ka meelest. Tuli välja, et väikse utsitamise abil võib meist koos OK Võruga veel asja saada ka laulukoorina. Õnnesoovid edasi antud leidis igaüks tee trenni. Õhtune trenn möödus Pühajärves sulistades, nagu alati oli väikseid probleeme meie mahutamisega. Pluss punkti võin anda sealsele saunale, mis lihased mõnusalt lõdvaks tegi, kuid mullivann vajaks küll väljavahetamist. Neid, kes õhusesse saalitrenni jõudsid polnud palju. Enamus olid OK Võru korviässad, mille tõttu tuli naiselik veenmine kasutusele võtta, et saaks maahokit kaa mängida. Proffe mängijaid võis ühe käe sõrmedel üles lugeda, enamuse ajast olin ma kõveras kui "kännuämbliku" stiilis prooviti väravaid saada. Kuid plusspunkt üritamise eest. Hilisemas kossumängus tuli siiski ilmsiks ka põhjus, miks ma tavaliselt minema hiilin kui keegi sõna korvpall ütleb. Kolla suutis suht suure segaduse juba mängueelselt tekitada ja ka võrukad olid omamoodi hädas, enne kui mäng päriselt käima läks.
Vanusevahe andis tunda ja õhtusisustust välja mõelda ei olnudki nii kerge peale seda kui avastasime, et meie vanad mängud on noorema generatsiooni poolt hõivatud. Sisustasime õhtu oma versiooniga Kirgede tormist, kahjuks lähemalt ma sellel teemal peatuda ei saa. Viimane päev e. matk kujunes tavapärastel radadel Kekkosel. Lubasin Kollale kohe 2 ringi teha ja jätsin ta Harimäele n.ö joogipunkti ootama. Peale esimest ringi selgus, et tempo teist ringi ajaliselt lihtsalt ei võimalda. Muidugi ei tulnud mulle Kolla meeldegi, õnneks ta taipas isegi mu unist nägu nähes, et kaua pole mõtet oodata.
See laager oli isenägu, hoolimata sellest, et see toimus Sihval. Ootan juba põnevusega järgmist laagrit, mis peaks toimuma Harglas.

kobras-ilves laager 2 sihval

parimate toitudega sihva koolimaja võõrustas meid taas. Hannula-Katrin Pandis Ilvese klubist naeris kogu aeg lõkerdava naeruga üle koridori. Mängit Monopoli(ollu oli alati kaotaja) ja "suured" tüdrukud olid ülemeelikud. just kui lastekari. kunas nad suureks kasvavad? ilmselt seda ei juhtu. Saalitrennid olid ülihead, peksa sai, verd sai ja joosta sai. lund oli nabani ja helikopter tehti kõigile uutele (vist) ära. Põhiline oli muidugi see, et suur Alar Assor sõitis väikesest Hannula-Katrin Pandisest Kekkose suusarajal lihtsalt läbi, tahtis üle sõita vist. Kogu lugu lõppes sellega, et mõlemal olid suusad taeva poole ja mina olin kõhukrampides. kasulikud siiski. järgmine kord jälle - SIHVA (L)!!!

Kobras-ilves laager sihval

eii nojah...kuna ma juba ette ära arvan , et keegi laagrist ei kirjuta siis teen seda mina. Et siis suur üllatus oli meile kõigile , et laager toimub sihval. No seda poleks ju keegi osanud oodata. Esimene Treening oli tutvumine ümbruskonnaga.
Peale meie toredate noorukite olid laagris ka ilvesed. Niisiis õhtuses saalis avanes võimalus mängida kobras ilvese vastu.Kuna otepääl olid rajad sõidetavad sai mõningatel ka korralikult suuska tehtud. Õhtuti sai koridoorides mängitud libahunti. Eriti lummavad ja taktikalised olid viimase õhtu mängud. Lisaks sellele pani Triin meie kõigi närvid proovile oma arvamis mängudega(lamba,keevitamis jne. mängud:P)
Üldiselt ma pikalt ei kirjutaks hetkel ning ma võin kokkuvõttes öelda, et väga huvitav laager oli.Ja mis siis ikka järgmine laager jälle sihvale;)!
Kuna mul jäi endal palju mainimata siis ootan lõike huvitavast ja märkimisväärsest komentaaridesse:)!

Jälle Sihva laager!:D

Jälle oli laager siis Sihval!
Sain uue sõbra Skaffi:D Tegin esimesed sõidud suuskade peal.
Mängisime libahunti ja ka mafjossi . Pidin olema mängujuht ja rikkusin jälle mängu ära täis lohhhhhhhh noh;) Siis mängisime mingit keevitamist ma jälle midagi ei saanud aru:D(Annan kõigile ühe vihje mmmmmmmmmmmmm:D).Nägime palju külma saanud vendi. Tegime palju trenni:DMatkal käisime käärikul ja jälle eksisime ära:D Lõpuks ikka suutsime täna mulle Sihvale välja jõuda:D Linda oli külma saanud ja viis meid kuhugi võssa:D siis jooksime seina mäkke(Ma litsusin ülesse teised kõndisid(võss linda):D:D.Selline oli Sihva laager läbi Oliveri silmade:D

Sündmused Audenteses.

Niisiis on kätte jõudnud aeg, kus saan kirjutada uutest sündmustest Audenteses. Vahepealne aeg on läinud hästi, sai käidud OK Kobras hooaja lõpetamisel, mis oli kindlasti jällegi omaamoodi meeldejääv sündmus. See nädal on siin trennide poolest natukene kergem, kuna teisipäeval olid koolikatsed ja neljapäeval dispanseering.
Kirjeldan natukene siis teisipäevast päeva. Esimese trenni asemel olid koolikatsed. Alad ja tulemused:

30m lendlähtest: 03.54
hoota kaugus: 2.20
lõuatõmbamine: 0
jalgade tõstmine: 0
poolkuuper ehk 6 min: 1935m

Nagu tulemustes näha, on nõrgad kohad lõuatõmbamine, jalgade tõstmine ja hoota kaugus. Järgmised katsed märtsis, seega seal juba eesmärgiks tõmmata 5 lõuga ja tõsta jalgu vähemalt 5 korda. Kindlasti jään rahule poolkuuperiga ja 30m. Seda ma veel ei tea, mitmenda koha ma üldarvestuses sain.
Homme, neljapäeval on mul dispanseering ja esimese võistlusstardi teen järgmisel kolmapäeval Audentese Jõuluvõistlusel 1000m.

Sihva laager!

Tere k6igile!
r22gin siis veitsa laagrist.Esimesel p2eval oli kohe kaks treeningut.
Esimene treening oli Ümbrusega tutvumine,(V2rava arust v2hemalt).
Kuigi nendel kes seal juba 10korda k2inud laagris on ,ei oleks seda vaja.
Juubel ikkagi juu:D.Esimene treening jooksmine ,v2ike tiir.Ma pidin tuviga koos jooksma esimese treeningu,seal olid veeen m6ned.Aga see tuvi v2sis juba esimesel neljasajal meetril nii ,et me pidime siis teda ootama.kysisime talt et miks sa ei jookse ,siiis ta hakkas seal laduma,mul ei ole jooksu jalad .Okei siis pidime enamv2hem terve raja k6ndima.Jooks ,tehtud v2ikesed venitused ja pesema.P2rast jooksu ,natuke hiljem r22kis Triin meile m2ngust nimega libahunt.K6ik kysisid mis m2nguga yldse tegu on.Triin vastas et seee on nagu mafiooso.Siis 6htul hakkasimegi m2ngima,tegelasi oli selles m2ngus ypriski mitmeid.meiega lisandusid Sigrid ja Kadi Liis.K6ige rohkem olin ma libahunt ja vahest isegi mingi 3-5korda j2rjest .Algul olid k6ik suht mitte rahulikud ja m2ngust ei tulnud midagi v2lja.L6puks ikkagi saime m2ngida natuke.Teisel p2eval s6itsid m6ned rulle ,jooksid,ja tegid kaardiharjutusi.M2ngisime libahunti ja uno't.Kolmandal p2eval ,esimene treening oli samuti(kuidas kellegile)kes jooksis kes s6itis rulle ja kes tegi kaardiharjutusi.6htul oli sprint p3haj2rvel ja peale seda ujumine.Enamused l2ksid k6ik ujuma,aga ma jooksin enda sprindi 2ra ja hakkasin Renega tagasi jooksma.P6hjuseks miks Rene ujuma ei l2inud oli et tal ei olnud ujumisp5kse,ja samamoodi ka mul.Jooksime siiis vanale rullirajale ja sealt Sihvale.Kuna oli viimane 6htu siis l2ksime poiste pesuruumi libahunti m2ngima.M2ngisime seal natuke ja l2ksime k6ik oma tubadesse magama.Neljandal p2eval ootas meid ees matk.m6ned p2ris v2iksemad l2ksid v2ravaga,p3haj2rve tiirule,siis mina ,zvirpa ,K2rt ja Madli l2ksime Kallega.Veel l2ksid koos Rene,Triin,Sigrid ja Kadi liis.Neil sai rajal p2ris l6bus olema,nad leidsid kuskil v6sas mahaj22nud paintballi maja,kus oli paintballi m2ngitud.Majas leidsid nad v2rvikuule millega ,v2ike s6da toimus.P2rast tagasi laagripaika Sihvale j6udes olid k6igil riided v2rvikuulidega koos.selline lugu siis laagrist:D

Kuidas me Lindaga jälgi ajasime...

Juba ammu on tublidel kobrastel olnud plaan teha pimedas orienteerumis-jooksu.
Nüüd sai see plaan elluviidud.Aktiivseteks eest-vedajateks olid Rene ja tema isa(kes oli ühtlasi ka rajameistriks).
Niisiis õhtune trenn toimus laupäeval 17.nov.Kohaks oli Rosma.Kahjuks oli osavõtjaid ainult 4(Linda,Rene,Raido ja mina).Teistel olid muud plaanid - arusaadav.
Kuna meid oli nii vähe,siis otsustasime Lindaga koos minna,et valgem oleks,sest meil mõlemal olid ,,seasilmad´´,mille valgustus kaugus oli heal juhul 10m.Teistel tankidel olid muidugi tangid lambid kah=).Tangid tegid duelli.Me Lindaga niisama sörkisime ja üritasime õigetesse kohtadesse sattuda.Seda me tegimegi,kuni 5. punktini ,seal tegid ka tangid viga.Me olime jälle totaalselt LOST(nagu Koku jooksulgi).Seejärel me vaatasime korralkult kaarti ja jõudsime mingi sihi peale ja püüdsime jälle end paika panna, aga asjatult.Me ei saanud mitte muhvigi aru.Silmistesime sihte ja maastiku ning otsustasime maha vaadata,et äkki on keegi siin veel jooksnud.Meie suureks rõõmuks olid seal nagli jäljed.Linda küsis veel, et kas keegi üldse läks naglidega jooksma, minu meelest läks.Hakkasime jälgi mööda liikuma,vahepeal kaotasime jälje ja siis uuesti leidsime.Ütlesin,et need on Mitt´i jäljed ja Linda lausus seepeale,et vähemalt pole me ainukesed, kes viga tegid.See julgustas meid.Liikusime aina jälgi mööda edasi.Vahepeal ütles Linda, et me pole orienteerujad,vaid jäljekütid,peaks ala vahetama;).Ekslesime siis edasi, kuni jälle jõudsime tee ja sihi risti, kus ma sain aru, kus me oleme,kuna olin seal korduvalt jooksmas käinud.
See oli üks Rosma jooksu raja osa.Linda vaatas kah kaarti ja lisas, et ka kivihunnikud klapivad kaardiga.Seejärel me lihtsalt hakkasime naerma.Jooksime algusesse tagasi.
Hiljem me korjasime ka mõned punktid kokku,ülejäänud punktid korjasid ära Raido ja Rene.
See, kuidas me seal jälgi ajasime, tundub praegugi veel naljakas.
Igatahes,selline üritus oli väärt osavõttu,ainult et kahju jah, et nii vähe rahvast oli.Rada oli samuti väga mõnus.
Suur tänu korraldajatele!!!

Raido Audentese Spordikoolis

Kuna Vesisiil ja Linda arvasid, et võiksin kirjutada oma uuest koolist, siis otsustasin, et eks ma siis kirjutan.
Nagu ilmselt paljud teavad, siis peale esimest koolivaheaega vahetasin ma kooli. Teisest veerandist hakkasin õppima Audentese Spordikoolis. Tegelikult oli mul alguses plaan tulla Audentesesse kohe õppeaasta alguses, aga kuna suvel otsustasin, et pühendun täielikult orienteerumisele, ei läinud ma Audentesesse. Esimese veerandi lõpus aga hakkasin mõtlema, et Põlvas üksi trenni tehes ei ole areng selline, mis siin Tallinnas. Seega otsustasin tulla Audentesesse, kus mul on möödunud esimene koolinädal.

Päevaplaan näeb siin välja siis umbes selline:

7:30 äratus ja hommikusöök
8:30 esimesed tunnid (3-4 tundi)
11:30 esimene treening (raskem treening)
13:00 lõunasöök
14:15 ülejäänud tunnid (kuidas kunagi, vahepeal 1, vahepeal 2 või 3 tundi)
17.00 teine treening (taastav treening)
19:00 õhtusöök
vaba aeg kuni magamaminekuni

Nädala sees on kolmel päeval kaks trenni päevas ja kahel päeval üks trenn päevas. Laupäeval on üks trenn ja pühapäeval on puhkus. Enamasti on treeningusüsteem selline, et hommikupoole on lõigutrenn ja õhtul taastav treening, milleks on siis rahulik kross või esmaspäeviti pallimäng. Lõigutrenne on 3-4 korda nädalas, enamasti 4.

Üldine olu siin ei ole väga hull. Tuba on normaalne, pesta saab ja söök on ka hea. Koolis käime šikilt: viigipüksid, kingad ja triiksärk. Õpetajad on enamasti head, kuigi on õpetajaid, kes hetkel ei suuda ainet täismahus edastada või teised siin ütlevad, et eesti keele/kirjanduse õpetaja teeb kontrolltöid liiga suures mahus. Igatahes loodan, et õppetöö hakkab hästi sujuma.
Klassikaaslased on hetkel veel natuke võõrad, sest väga aktiivselt siin ei suhelda, aga loodan, et see muutub. Klassis on siis võrkpallureid, jalgpallureid, odaviskajaid, kümnevõistlejaid, judokaid/maadlejaid, üks mängib vist jäähokit ja mina esindan kesk- ja pikamaajooksu. Suhteliselt aladerikas klass. Siin on ka see, et enamasti palju on võitnud eestikatelt medaleid ja arvan, et paljud on ka oma alade Eesti koondises.

Igatahes trenni saab siin hästi teha. Aja jooksul selgub, kui palju ma suudan ühitada orienteerumist kergejõustikuga. Kui ma kaarditrenni eriti teha ei saa, siis on võimalus, et peale 10.ndat klassi pöördun tagasi Põlvasse. Aga võtame aasta korraga.

Kuidas möödus KoKu jooks Võsaloomadel...

Peale esialgset registreerimist Võsaloomadena liitus meie võistkonda ka fänn Piibe(vana extreemi hunt). 27.oktoobri hommikul võttis Kalle meid Edu juurest peale ja juba olimegi Kanepis, kus selle aasta võistlus peale hakkas. Soojendseks sai paar kasti autosse viidud. Peale riietumist ruttu bussile,mis meid starti viis. Seal lasti meil veel soojendust teha, enne nii pikka matka polnud mõtteski end veel sellise asjaga koormata. Selle aja sisustasime lõbusalt Kaarlitega jutustades ja teisi võistlejaid häirides. Enne starti juba öeldi lohutuseks et kaardid võivad olla ebatäpsed. Selle mõttega sööstsime metsa. Algul sai veits kiirendatud kaa...aga varsti muutus asi rahulikumaks. Piibe ja Triin tegid kordamööda tempot ja mina lohisesin niisama järel.Esimesed 4 punkti läksid rahulikult. Viiendasse punkti valisime tee variandi ehk suure ringi, mis osutus veaks kui võrrelda teiste aegu. Peale seda tuli omaette tore etapp, kas ümber järve ring või üle jõe. Me suhtusime asja positiivselt, et kuidagi ikka saab üle jõe. Jõe äärde jõudes oli asi selge, ainuke võimalus poollagunenud kopratamm. Mis seal ikka....Triin läks üle juba ära ja Piibe mõtles et võtab mu selga, siis vähemalt ühel jalad kuivad. See kukkus haldedalt läbi, kui Piibe mu raskuse all juba üle poole põlve vees oli ja tasakaal hakkas kaduma loobusin asjast. Astusin siis ka oma armaste valgete kossidega külma vette. Mitte et me seal poleks kaua aega juba passinud, kuid me eksisime ka natuke ära ja jõudsime punkti nata hiljem. Triinil läks kõhtgi tühjaks juba aga meie fännil oli kõik vajalik varustus kaasas. Meil oli juba omaette hämming, et nii kaua aega on läinud, kuid ple veel nagu kuhugi jõudnud. Peale ise joonistatud kaardiskeemi tuli kaua oodatud joogipunkt, kus meid kostitati sooja teega, Sander fotografeetis ja Mihkel lohutas lausega:"Umbes 20 minuti pärast peaks esimene võistkond finiseerima."Sel hetkel oli selge et võidust oleme ilma, kuid pingutasime, et vähemalt Saima võistkonnale ära teha. Pikem etapp ümber põllu ja siis metsa. Varetepalu kaart sai läbitud ilma suuremate äpardusteta. Järgmise kaardi K-punktis ootasid meid paparatsod e. siis Kuljus ja Assor, kes põõsaste vahel luurasid ja tahtsi meis pilti teha. Me ei olnud kitsid ja poseerisime neile. Peale seda punkti saime energiat juurde ja Piibe ja Triin sööstsid kiire spurdiga minema. Siis hakkasid meie hädad pihta, nimelt mu põlve lõi tugev valu nii et enamuse Karaste kaardi me pidime kõnidma. Kaardi lõpus ootas meid teine ise tehtud skeem. Meil oli suur tahtmine minna uurima mis eesti o-pühamu seal on kuid otsustasime selle hiljem järgi küsida(selgus et see Sander Vaheri kodu). Siis tegime plaani, kuidas päästa oma võistkonna au ja otsustati et mina jään maha ja teen väikse lõike ning kõnnin 19 kp-sse ja ootan oma kamraade seal. Kõndides üksi seal jõudsin teele, kus Assor mu peale võttis. Rääkisin talle oma mure ära ja ta viis mu võistluskeskusesse.Seal võttis Sax mu vastu suure naeruga. Mis seal ikka olin nata pettunud oma võimetes, kuid läksin pesema ja oma võistkonda ootama. Neil läks ikka nata aega veel ja kahjuks Saima võistkonnalt saime ikka pähe lõpuks.Kokkuvõttes saime naistest 6. koha ja üldkokkuvõttes 31. koha(ajaga 4.02.01). Võistlus oli väga lahe ja hea vaheldus igapäevasele treeningule.Peale rasket rada ple midagi paremat kui saun, kuhu me ka suundusime peale seda kui meie fänn Piibe oli meid ära visanud õigesse kohta ja teada saanud parimad söögikohad Põlvas.(pildil meie enne starti Kure tagant välja piilumas)

olen MITT

nii palju siis arukatest blondiinidest, no tegelt kah!

(Kärt ja Linda)et siis algus oli meil väga ilus ja sujuv...me ei riskind küll otse minekutega aga punktid saime ilust kätte, kuni tuli arvutiga tehtud kaardi osa.Nimelt olin mina(võtan süü omaks:P) töökäsust valesti aru saand ja selle asemel , et minna teed mööda , läksime me mööda seda punast joont , mille alla oli kirjutatud ~850 meetrit...sets ma olin aru saanud , et kuskil selle joone peal on järgmine punkt.peale mingiaekset kõndimist otsustasime tee peale tagasi minna , kuid ilmselt oli siis juba hilja.tee oli kadunud ja meie olime totaalselt lost.läksime selles suunas , kus arvasime teed olevat.ma sain iga 10 s. tagant sõimata , sets mulle oli see kõik väga naljakas , kuid Kärdi jaoks mitte.Asi oli tõsine.jõudisime jõeni ja otsustasime et liigume jõge pidi...varsti nägin maja...olin väga rõõmus hetkeni , mil avastasime, et ,majani jõudmiseks peame läbi jõe minema.kui olime veendund, et silda pole läksime läbi jõe.vesi oli jäine.edasi liikusime maja juurde ning koputasime uksele ja küsisime teed kanepisse.hea , et ikka küsisime sest muidu oleksime täiesti vales suunas astuma hakkand sinna koorvere vms poole.üleval maja juures nägime et u. 50 m sellets kohas kust me üle tulime oli sild.Läksime teeed mööda tagasi kanepi alevisse väsinuna ja märjana, kuid läbisime raja lõpuni edukalt;)

Xdream

Koprakarika ajal mõtlesime Tanniga et võiks minna Xdreami viimasele osavõistlusele Moostes. Muidu kõik super aga vaja leida kolmas liige . OKO . Kutsusime Triini ja ta oli nõus. SUPER. Nüüd oli vaja ennast ajada B-rajale, sest A-rada poleks me jõudnud vastu pidada.Peale 1000 E-kirja Tuulile sain lõpuks teada et vaja jälgida xdreami foorumit , sest mõni võiskond võib teatada et pakub B-rajale kohta kuna ise ei saa osaleda.
Ootamatult ühel hommikul(umbes kell 7) :D helistas Tann, et võiskond BALERIINID 2 loobub oma kohast. HYVARILLO!!! Asusime kohe helistama ja lõpuks oli koht meie.
Alustasime Xunistuseks valmistumist ja treenimist :D tegime kõvat eeltööd.
Kahjuks teatas paar päeva enne X-i Taaniel , et ta on haige ning ei saa osaleda. Olin väga LÖÖDUD sest meie võidu tiim lagunes. Kiirelt otsisime asendaja , et ikka tulemuse kirja saaks. Asendajaks oli kuulus, võitmatu, tanklik ja musklis maratonidehunt KARL KÜRSA!!!!
23 september. Xdream Moostes. Moostesse saamisega oli raskusi aga suure sõpruskonnaga Triin ajas Veriora parima bussi omaniku ja kõige TUUSAMA juhi- Marguse meie kohaletoimetajaks. Kohale jõudes vaatasime et me oleme ainukesed kotikud kes võtavad rajale sööki kaasa. Vaatasime konkurendid üle,seadsime rattad valmiss, kuulasime Piibe nõuandeid ja STARTI!!! Startisime viimasest reast, sest olime ju esimest korda, aga parem oligi, siis ei hakka tangimad kohe tagant karjuma.Esimeseks alaks oli ratta-o.Passisime 2 minutit , et saada kaardid planseti alla ja täie tempsiga minema. Lõpuks ometi saime rajale, see oli hea tunne :D Algus oli rapsimine ja rahvast oli ka nii palju et ei saanud kusagile keeratagi. Igasse järgmisse punkti tõusime jõudsalt. HEA. Kui oli vaja silda ületada siis me lihtsalt trügisime külmavareliselt ja jälle saime mitu kohta ette poole. Temps oli hea. Mina lugesin enamjaolt kaarti ja tegin plaane, Karl tagant kontrollis ja parandas kui vaja oli. Edasi tuli kanuu. Sellest pikemalt ei räägiks, aga siin kaotasime vägapalju kohti , sest polnud varem koostööd harjutanud ja harjumine võttis aega. Kanuus oli muidu närviline õhkkond. Edasi tuli jooks. See möödus vaikuses. Jooksime rahulikus tempos et ennast mitte liialt väsitada. Vahel oli ka paar lisaülesannet , mis meile raskusi ei valmistanud(näiteks komposteerimine puuotsas ja jõe ületamine trossidel). Siis tuli uuesti rattasõit. Tegime ilusaid möödumisi ja etapi valikuid. Sellega võitsime palju kohti. Kahjuks oli ka üks väike jama rajal. Minu (Taanielilt laenatud) planset ei pidanud meie hullule tempole vastu ja purunes hetkeks. Selle probleemi lahendasime üpris kiirelt, aga mõned tiimid kellest me enne möödusime , said meist uuesti ette aga mitte kauaks. Vahepeal oli veel lisaülesanne: tiimiga koos BELLARUSSI kummi veeretamine. See läks meil vaevaliselt aga ikka suutsime . Enam polnud palju lõppu. Tegime SUPER etapi valikud ja temps oli hull. Lõppus oli veel väga lahe lisaülesanne : puuotsaspunkt , takistusrada ja palju muud huvitavat . Finišeerisime vägagi võidukalt. Koht kokkuvõttes B-rajal 66. ja sega võiskondades 16.
Päris hea esimese korra kohta. Aeg oli meil 4h 51 min ja 14sek


Lõppkokkuvõttes võib igati rahule jääda. Saime väga hea kogemuse ja enneolematu elamuse. Me olime psühloogiliselt üle ka kaasvõistlejate mõnitustest nagu näiteks: mida..... 12. aastased tüdrukud lähvad mööda ning vanad olete tüdrukud? ja paljudest teistest sõimudest.

Vähemalt mina jäin selle üritusega väga rahule ja osalen kindlasti xdreamil ka tulevikus.
Suur tänu ka korraldajatele, kes suutsid ette valmistada sellise hubitava raja.


Koju tulekuga oli ka raskusi aga lahendasime selle hästi.
Lõpus nägime ka vihast OTTAST kelle ratas ei pidanud kiirele väntamisele vastu ja kahjuks pidid nad katkestama.

Kui tahate veel midagi lisada siis kommenteerige julgelt!
OKO