Sihva laager!

Tere k6igile!
r22gin siis veitsa laagrist.Esimesel p2eval oli kohe kaks treeningut.
Esimene treening oli Ümbrusega tutvumine,(V2rava arust v2hemalt).
Kuigi nendel kes seal juba 10korda k2inud laagris on ,ei oleks seda vaja.
Juubel ikkagi juu:D.Esimene treening jooksmine ,v2ike tiir.Ma pidin tuviga koos jooksma esimese treeningu,seal olid veeen m6ned.Aga see tuvi v2sis juba esimesel neljasajal meetril nii ,et me pidime siis teda ootama.kysisime talt et miks sa ei jookse ,siiis ta hakkas seal laduma,mul ei ole jooksu jalad .Okei siis pidime enamv2hem terve raja k6ndima.Jooks ,tehtud v2ikesed venitused ja pesema.P2rast jooksu ,natuke hiljem r22kis Triin meile m2ngust nimega libahunt.K6ik kysisid mis m2nguga yldse tegu on.Triin vastas et seee on nagu mafiooso.Siis 6htul hakkasimegi m2ngima,tegelasi oli selles m2ngus ypriski mitmeid.meiega lisandusid Sigrid ja Kadi Liis.K6ige rohkem olin ma libahunt ja vahest isegi mingi 3-5korda j2rjest .Algul olid k6ik suht mitte rahulikud ja m2ngust ei tulnud midagi v2lja.L6puks ikkagi saime m2ngida natuke.Teisel p2eval s6itsid m6ned rulle ,jooksid,ja tegid kaardiharjutusi.M2ngisime libahunti ja uno't.Kolmandal p2eval ,esimene treening oli samuti(kuidas kellegile)kes jooksis kes s6itis rulle ja kes tegi kaardiharjutusi.6htul oli sprint p3haj2rvel ja peale seda ujumine.Enamused l2ksid k6ik ujuma,aga ma jooksin enda sprindi 2ra ja hakkasin Renega tagasi jooksma.P6hjuseks miks Rene ujuma ei l2inud oli et tal ei olnud ujumisp5kse,ja samamoodi ka mul.Jooksime siiis vanale rullirajale ja sealt Sihvale.Kuna oli viimane 6htu siis l2ksime poiste pesuruumi libahunti m2ngima.M2ngisime seal natuke ja l2ksime k6ik oma tubadesse magama.Neljandal p2eval ootas meid ees matk.m6ned p2ris v2iksemad l2ksid v2ravaga,p3haj2rve tiirule,siis mina ,zvirpa ,K2rt ja Madli l2ksime Kallega.Veel l2ksid koos Rene,Triin,Sigrid ja Kadi liis.Neil sai rajal p2ris l6bus olema,nad leidsid kuskil v6sas mahaj22nud paintballi maja,kus oli paintballi m2ngitud.Majas leidsid nad v2rvikuule millega ,v2ike s6da toimus.P2rast tagasi laagripaika Sihvale j6udes olid k6igil riided v2rvikuulidega koos.selline lugu siis laagrist:D

Kuidas me Lindaga jälgi ajasime...

Juba ammu on tublidel kobrastel olnud plaan teha pimedas orienteerumis-jooksu.
Nüüd sai see plaan elluviidud.Aktiivseteks eest-vedajateks olid Rene ja tema isa(kes oli ühtlasi ka rajameistriks).
Niisiis õhtune trenn toimus laupäeval 17.nov.Kohaks oli Rosma.Kahjuks oli osavõtjaid ainult 4(Linda,Rene,Raido ja mina).Teistel olid muud plaanid - arusaadav.
Kuna meid oli nii vähe,siis otsustasime Lindaga koos minna,et valgem oleks,sest meil mõlemal olid ,,seasilmad´´,mille valgustus kaugus oli heal juhul 10m.Teistel tankidel olid muidugi tangid lambid kah=).Tangid tegid duelli.Me Lindaga niisama sörkisime ja üritasime õigetesse kohtadesse sattuda.Seda me tegimegi,kuni 5. punktini ,seal tegid ka tangid viga.Me olime jälle totaalselt LOST(nagu Koku jooksulgi).Seejärel me vaatasime korralkult kaarti ja jõudsime mingi sihi peale ja püüdsime jälle end paika panna, aga asjatult.Me ei saanud mitte muhvigi aru.Silmistesime sihte ja maastiku ning otsustasime maha vaadata,et äkki on keegi siin veel jooksnud.Meie suureks rõõmuks olid seal nagli jäljed.Linda küsis veel, et kas keegi üldse läks naglidega jooksma, minu meelest läks.Hakkasime jälgi mööda liikuma,vahepeal kaotasime jälje ja siis uuesti leidsime.Ütlesin,et need on Mitt´i jäljed ja Linda lausus seepeale,et vähemalt pole me ainukesed, kes viga tegid.See julgustas meid.Liikusime aina jälgi mööda edasi.Vahepeal ütles Linda, et me pole orienteerujad,vaid jäljekütid,peaks ala vahetama;).Ekslesime siis edasi, kuni jälle jõudsime tee ja sihi risti, kus ma sain aru, kus me oleme,kuna olin seal korduvalt jooksmas käinud.
See oli üks Rosma jooksu raja osa.Linda vaatas kah kaarti ja lisas, et ka kivihunnikud klapivad kaardiga.Seejärel me lihtsalt hakkasime naerma.Jooksime algusesse tagasi.
Hiljem me korjasime ka mõned punktid kokku,ülejäänud punktid korjasid ära Raido ja Rene.
See, kuidas me seal jälgi ajasime, tundub praegugi veel naljakas.
Igatahes,selline üritus oli väärt osavõttu,ainult et kahju jah, et nii vähe rahvast oli.Rada oli samuti väga mõnus.
Suur tänu korraldajatele!!!

Raido Audentese Spordikoolis

Kuna Vesisiil ja Linda arvasid, et võiksin kirjutada oma uuest koolist, siis otsustasin, et eks ma siis kirjutan.
Nagu ilmselt paljud teavad, siis peale esimest koolivaheaega vahetasin ma kooli. Teisest veerandist hakkasin õppima Audentese Spordikoolis. Tegelikult oli mul alguses plaan tulla Audentesesse kohe õppeaasta alguses, aga kuna suvel otsustasin, et pühendun täielikult orienteerumisele, ei läinud ma Audentesesse. Esimese veerandi lõpus aga hakkasin mõtlema, et Põlvas üksi trenni tehes ei ole areng selline, mis siin Tallinnas. Seega otsustasin tulla Audentesesse, kus mul on möödunud esimene koolinädal.

Päevaplaan näeb siin välja siis umbes selline:

7:30 äratus ja hommikusöök
8:30 esimesed tunnid (3-4 tundi)
11:30 esimene treening (raskem treening)
13:00 lõunasöök
14:15 ülejäänud tunnid (kuidas kunagi, vahepeal 1, vahepeal 2 või 3 tundi)
17.00 teine treening (taastav treening)
19:00 õhtusöök
vaba aeg kuni magamaminekuni

Nädala sees on kolmel päeval kaks trenni päevas ja kahel päeval üks trenn päevas. Laupäeval on üks trenn ja pühapäeval on puhkus. Enamasti on treeningusüsteem selline, et hommikupoole on lõigutrenn ja õhtul taastav treening, milleks on siis rahulik kross või esmaspäeviti pallimäng. Lõigutrenne on 3-4 korda nädalas, enamasti 4.

Üldine olu siin ei ole väga hull. Tuba on normaalne, pesta saab ja söök on ka hea. Koolis käime šikilt: viigipüksid, kingad ja triiksärk. Õpetajad on enamasti head, kuigi on õpetajaid, kes hetkel ei suuda ainet täismahus edastada või teised siin ütlevad, et eesti keele/kirjanduse õpetaja teeb kontrolltöid liiga suures mahus. Igatahes loodan, et õppetöö hakkab hästi sujuma.
Klassikaaslased on hetkel veel natuke võõrad, sest väga aktiivselt siin ei suhelda, aga loodan, et see muutub. Klassis on siis võrkpallureid, jalgpallureid, odaviskajaid, kümnevõistlejaid, judokaid/maadlejaid, üks mängib vist jäähokit ja mina esindan kesk- ja pikamaajooksu. Suhteliselt aladerikas klass. Siin on ka see, et enamasti palju on võitnud eestikatelt medaleid ja arvan, et paljud on ka oma alade Eesti koondises.

Igatahes trenni saab siin hästi teha. Aja jooksul selgub, kui palju ma suudan ühitada orienteerumist kergejõustikuga. Kui ma kaarditrenni eriti teha ei saa, siis on võimalus, et peale 10.ndat klassi pöördun tagasi Põlvasse. Aga võtame aasta korraga.

Kuidas möödus KoKu jooks Võsaloomadel...

Peale esialgset registreerimist Võsaloomadena liitus meie võistkonda ka fänn Piibe(vana extreemi hunt). 27.oktoobri hommikul võttis Kalle meid Edu juurest peale ja juba olimegi Kanepis, kus selle aasta võistlus peale hakkas. Soojendseks sai paar kasti autosse viidud. Peale riietumist ruttu bussile,mis meid starti viis. Seal lasti meil veel soojendust teha, enne nii pikka matka polnud mõtteski end veel sellise asjaga koormata. Selle aja sisustasime lõbusalt Kaarlitega jutustades ja teisi võistlejaid häirides. Enne starti juba öeldi lohutuseks et kaardid võivad olla ebatäpsed. Selle mõttega sööstsime metsa. Algul sai veits kiirendatud kaa...aga varsti muutus asi rahulikumaks. Piibe ja Triin tegid kordamööda tempot ja mina lohisesin niisama järel.Esimesed 4 punkti läksid rahulikult. Viiendasse punkti valisime tee variandi ehk suure ringi, mis osutus veaks kui võrrelda teiste aegu. Peale seda tuli omaette tore etapp, kas ümber järve ring või üle jõe. Me suhtusime asja positiivselt, et kuidagi ikka saab üle jõe. Jõe äärde jõudes oli asi selge, ainuke võimalus poollagunenud kopratamm. Mis seal ikka....Triin läks üle juba ära ja Piibe mõtles et võtab mu selga, siis vähemalt ühel jalad kuivad. See kukkus haldedalt läbi, kui Piibe mu raskuse all juba üle poole põlve vees oli ja tasakaal hakkas kaduma loobusin asjast. Astusin siis ka oma armaste valgete kossidega külma vette. Mitte et me seal poleks kaua aega juba passinud, kuid me eksisime ka natuke ära ja jõudsime punkti nata hiljem. Triinil läks kõhtgi tühjaks juba aga meie fännil oli kõik vajalik varustus kaasas. Meil oli juba omaette hämming, et nii kaua aega on läinud, kuid ple veel nagu kuhugi jõudnud. Peale ise joonistatud kaardiskeemi tuli kaua oodatud joogipunkt, kus meid kostitati sooja teega, Sander fotografeetis ja Mihkel lohutas lausega:"Umbes 20 minuti pärast peaks esimene võistkond finiseerima."Sel hetkel oli selge et võidust oleme ilma, kuid pingutasime, et vähemalt Saima võistkonnale ära teha. Pikem etapp ümber põllu ja siis metsa. Varetepalu kaart sai läbitud ilma suuremate äpardusteta. Järgmise kaardi K-punktis ootasid meid paparatsod e. siis Kuljus ja Assor, kes põõsaste vahel luurasid ja tahtsi meis pilti teha. Me ei olnud kitsid ja poseerisime neile. Peale seda punkti saime energiat juurde ja Piibe ja Triin sööstsid kiire spurdiga minema. Siis hakkasid meie hädad pihta, nimelt mu põlve lõi tugev valu nii et enamuse Karaste kaardi me pidime kõnidma. Kaardi lõpus ootas meid teine ise tehtud skeem. Meil oli suur tahtmine minna uurima mis eesti o-pühamu seal on kuid otsustasime selle hiljem järgi küsida(selgus et see Sander Vaheri kodu). Siis tegime plaani, kuidas päästa oma võistkonna au ja otsustati et mina jään maha ja teen väikse lõike ning kõnnin 19 kp-sse ja ootan oma kamraade seal. Kõndides üksi seal jõudsin teele, kus Assor mu peale võttis. Rääkisin talle oma mure ära ja ta viis mu võistluskeskusesse.Seal võttis Sax mu vastu suure naeruga. Mis seal ikka olin nata pettunud oma võimetes, kuid läksin pesema ja oma võistkonda ootama. Neil läks ikka nata aega veel ja kahjuks Saima võistkonnalt saime ikka pähe lõpuks.Kokkuvõttes saime naistest 6. koha ja üldkokkuvõttes 31. koha(ajaga 4.02.01). Võistlus oli väga lahe ja hea vaheldus igapäevasele treeningule.Peale rasket rada ple midagi paremat kui saun, kuhu me ka suundusime peale seda kui meie fänn Piibe oli meid ära visanud õigesse kohta ja teada saanud parimad söögikohad Põlvas.(pildil meie enne starti Kure tagant välja piilumas)